Warning: Undefined array key "file" in /data01/virt113983/domeenid/www.vanakool.eu/htdocs/wp-includes/media.php on line 1676
Projekti „Traditsioonid viimistluses“ peamine eesmärk oli uute oskuste ja teadmiste levitamine traditsiooniliste viimistlusmaterjalide tundmise ja kasutamise osas. Nagu projekti koondnimigi vihjab, oli tegemist nn uusvana oskusteabega vanarahva teadmiste pagasist.
Lisaks esivanemate vaimuvara ja oskusteabe tutvustamisele, lootsime ühisprojektiga kogukonnas ühisosa esiletoomise ja jõukohaste väljakutsetega juurutada sagedasemat kooskäimist ja koostegutsemist.
Tegevuspaigad, milleks said saatuse tahtel vaid Ellamaa rahvamaja ning Hatu mõisahoone, olid valitud rahvale südamelähedaste paikade seast. Saatuse tahtel seetõttu, et algselt sai planeeritud tegevusi ka Turba rahvamajas ning Riisipere kultuurimajaski, kuid projekti ettevalmistamisel selgus, et Turba rahvamaja tahab hoopis hoolikamat lähenemist. Turba kultuurimajja planeeritud savikrohvikoolituse aluspinna üks osa oli hoone välissein, mille konstruktsioonid osutusid äärmiselt nukras seisus olevateks. Õnneks suhtus Saue vallavõim olukorda väga tõsiselt ning rahva rõõmuks võeti kõnealustele konstruktsioonidele lisaks ette kogu hooneosa põhjalik rekonstrueerimine ning nii sai ruum ja hädised konstruktsioonid paremad kui kunagi varem. Lõppkokkuvõttes võitsid Turba inimesed kujunenud olukorrast kordades rohkem kui algselt plaanitud. Riisipere kultuurimajja kavandatud pidulikumad hetked tuli taudiaastate vahelesegamise tõttu paraku ära jätta.
Lubikrohvi koolitusega anti 27. – 28. aprillil 2019. aastal Ellamaa rahvamajas projektile avapauk. Koolitajaks oli alati entusiastlik ja reibas Kalle Kase.
Päevakava jagunes teoreetilise ja praktiliseks osaks ning teoreetiliste teemadering sisaldas kõike seda, mida krohvimisest teadma peab, et iseseisvalt õnnestuda: kõigepealt muidugi tööohutus, sest lubi on teadupärast söövitav; seejärel aluspinnad ning nende ettevalmistamine, materjalide ning töövahendite valikud ning segude koostis, kihtide arv ning fraktsioonid, niisutamine jne jne. Samuti toimus arutelu teemal – miks üldse valida viimistluseks lubikrohv?!
Valdav osa koolituse mahust keskendus aga praktilisele tööle, kus sai juhendaja suunamisel proovida ja katsetada erinevaid tööriistu ning tehnikaid. Nii sai osalejatele selgemaks, milliseid töövahendeid endalegi hankida, milliseid vigu vältida ning kuidas luua enesele meelepärane lõpptulemus. Juba teise koolituspäeva lõunalauas tekkinud keskustelu viitas osalejate elavale kaasaelamisele. Tore meenutus koolituselt, mis krohvitööde teostamise meeleolukust näitab oli see, kus üks proua keeldus esialgu praktilises töös osalemast, kuid kes hiljem veenmisega pooleks siiski katsetas … Ja enam liipi tema käest kätte ei saanudki.
Vahepalana – traditsioonidesse täie tõsidusega suhtumise valguses ehitasime koolitusel osalenutega esimese päeva lõpus mööduvale pulmalerongile teetõkendi – pulmalised said taset näidata, meie suurepärast eeskava nautida.
Savikrohvi koolitus, mis toimus 10.-11. augustil 2019. aastal, oli päevakavalises mõttes ülimalt sarnane lubikrohvi koolitusele. Ikka teooria ees ja praktika järel ning ikka Kalle Kase dirigeerimisel. Kuidas siis muidu. Palju sarnasusi on kahel materjalil ka muudes aspektides – näiteks aluspindade valik ning ettevalmistus, segude fraktsioonide erinevus ning osaliselt töövahendidki samad. Erinevusi siiski oli nagu selgus. Savikrohv on ennekõike paigaldajale palju ohutum materjal kui lubi, selle paigaldamise võib kasvõi kogu perega ette võtta. Savi on juba naturaalsel kujul ilusates värvitoonides – kodumaiste valikutena kollane, punane, sinine. Meie valisime seekord punase. Ja kui lubi teeb läbi rea füüsikalisi ja keemilisi protsesse enne lõplikku kivistumist, siis savi lihtsalt kuivab niiskuse välja.
Nii lubi- kui ka savikrohvi koolituste puhul oli selge, et kõiki etappe kahe päeva jooksul lõpuni valmis ei saa ning viimane ei olnudki oluline. Oluline oli saada selgeks „miks ja kuidas“ ning loodetavasti ka koolitatavatele raasukese julgust edaspidisteks iseseisvateks katsetusteks. Koolituste katsetused lõpetasime ja „vuntsisime“ ühtseks tervikuks MTÜ Savipere keskis, koolitustel osalejate poolne tubli panus tegi lõpliku viimistlemise oluliselt kergemaks. Loodetavasti kestab ja kaunistab loodud ühisosa kogukonna ja külaliste koosviibimisi veel kaua.
Ka avatäidete restaureerimise koolitus, mis leidis aset 2.-3. novembril 2019. aastal, toimus Ellamaa rahvamajas ja koolitajaks oli taaskord meister Kalle Kase ning ikka kahel järjestikusel päeval. Osalejatel oli võimalus haarata kodunt kaasa isiklik taastamist vajav puitaken, uks vmt või keskenduda Ellamaa rahvamaja pakutud saaliustele. Alustati taaskord teooriast – tööohutusest (osa töövahendeid on antud valdkonnas juhtmega seina küljes või muidu akutoitel olev terav ja kuum tööriist), materjalidest, vahenditest, võimalustest töövõtetest jmt. Seekordne temaatika hõlmas aga palju laiemat ala keemiatööstusest, sest valikud nii kadude parandamiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja viimistlemiseks on laiemad. Samuti oli osalejatel antud valdkonnas spetsiifilisemaid kogemusi ning vastavalt sellele ka arutelud ning pärimised meistrile palju põhjalikumad.
Hoolimata sellest, et koolituse käigus mingeid töölõikusid ei lõpetatud ega olnud plaaniski (tööde maht oli liiga ulatuslik), siis tegelikkuses panustasid kohalikud vabatahtlikud koolituse järgselt hulga töötunde ja tegid iseseisvalt, omandatud teadmiste najal, korda mitmed Ellamaa rahvamaja uksed.
Trafaretikoolitus toimus maalilises maanurgas Hatu Mõisas 15.-16. oktoobril 2022. aastal.
Mõisa värvikate asukate ning nende põnevate tegemiste kohta leiab lisainformatsiooni veebist, kuid mis koolituspäevadesse puutub, siis mõisarahvas viis osalejatele läbi mõisa ekskursiooni, jutustas selle ajaloost, oma tegemistest ja plaanidest mõisaga, pakkus imelist kohvi ning valmistas koolituspäevade vahepaladena väga maitsvat ja tervislikku toitu.
Nagu koht nõnda ka päevakavagi oli varasematest pisut erinev. Et trafareti aluspind oli sedakorda lubikrohv ja projekti käigus toimunud krohvidega seotud koolitustest oli juba aega möödas, siis pühendati osa päevakavast ka lubikrohviga seotud teooriale, krohvi paigaldamise (mõelda vaid – otse kastmisvoolikust tubasele seinale vett pritsida – seda ei saa just iga päev) ning trafarettidele sobiva aluspinna ettevalmistamise näpunäidetele – hea tulemuse nimel sobivad krundid sh segamine ja krundi pealekandmine; enne mustri peale kandmist aluspinna värvimine sobilike värvidega jmt.
Trafarettidega seotud tarkused koosnesid esmalt tehnika ajaloolisest taustast, metoodikatest, materjalide ja töövahendite tutvustusest ning lõpuks ka iseseisvast trafareti joonistamise–väljalõikamise harjutusest.
Praktiline ülesanne seisnes ettevalmistatud krohvipinnale trafarettmustrite kandmises.
Lubikrohviga seotud näpunäiteid jagas Savipere esindaja ja trafarette looma õpetas konservaator ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Varje Õunapuu.
Kaks viimast plaanis olnud koolitust sarjas, milleks oleks olnud naturaalsete värvide koolitus (ning vanade puitpõrandate restaureerimise koolitus tuli ära jätta. (Siinkohal on võimalik kõik pahurad põhjendused ühel või teisel poetada vaikselt maailma raputanud taudi kraesse.) Kui need koolitused peavad sündima, küllap need siis mingis punktis ka aset leiavad. Selle konkreetse projektiga on siiski selleks korraks kõik, sest vaatamata suhteliselt uudsetele olukordadele ühiskonnaelus, õnnestus projekti käigus siiski rohkelt põnevat ja tänuväärset korda saata.
Lisaks planeeritud tegevustele oli võimalik kuulata kohalike jutustusi ja kaeda pööningute ja keldrite tolmu, uusi tutvusi sõlmida, plaanida ja unistada.
MTÜ Savipere tänab kõiki koolitusega seotud inimesi ning organisatsioone nii rahastajate poolelt kui ka koolitustel osalenute seast.
Jõudu ja kohtumisteni!
MTÜ Savipere
„Traditsioonid viimistluses” on saanud teoks tänu Lääne-Harju Koostöökogu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi LEADER meetme kaasrahastusele.
